Müksomatoos

Müksomatoos

Teadaolevad piirkonnad kaardil leiad siit

Müksomatoosi levik 2010 aastal

Müksomatoosi levik 2009 aastal

Märgitud ei ole konkreetseid farme!

 

Müksomatoos, mis see on?

 

Müksomatoos on laastav viiruslik haigus küülikute ja jäneste (loom, kes elab metsas) seas. Haigus sai alguse jäneste seast, kes tulid 50 aastat tagasi Inglismaalt. Haigust tutvustati Austraaliale, et nad saaksid oma jäneste probleemi kontrolli alla. Esmakordselt testiti müksomatoosi edukalt 1938 aastal Austraalias ning haigust levitati 1950 aastal, mille tulemusena saavutati 99% suremus haigestunute seas. Esimese kahe aastaga vähenes Austraalias jäneste populatsioon 600 miljonilt isendilt alla 100 miljonini.

 

Fotol küülikud ümber veelätte Wardang´i saarel Austraalias 1938 aastal, mil otsustati kasutada bioloogilist tõrjevahendit jäneste populatsiooni peatamiseks.

Haigusele on vastuvõtlikud ka küülikud. Igal aastal on surmajuhtumeid nii küülikufarmides, kui ka kodus peetavate lemmikküülikute seas. Just nendes farmides, kus ei viida läbi igaaastast profülaktilist vaktsineerimist.

Levik

Müksomatoos levib jäneste, sääskede, kärbeste, kirpude, puukide, inimeste kaudu, kes on mehaanilised vektorid haiguse levikul.

Lemmikutest on kõige suurema riskiga just need, kes elavad õues. Eriti kui neil on mingil viisil võimalik kontakteeruda jänesega (söövad rohtu, või jalutavad rohul, millel on käinud haigestunud jänes). Samuti kannavad haigust edasi kärbsed-sääsed (nende veres võib haigus püsida elus mitmeid kuid). Küülikukasvatajad kellel on koer, kes võib ajada jänest taga või võib aeda külastada uudishimulik rebane, kes luusib ümber küülikupuuride - teie peate eriti valvsad olema.

Lemmikud, kes elavad ainult toas ja õues ei käi, on ka ohustatud, kuid väiksema riskifaktoriga.

• Sääsed-kärbsed, võivad viiruse teie lemmikuni toimetada,
• Kärbsed, kes on nakatunud müksomatoosi (kärbsed elavad kuid kuivatatud heinas edasi)
• Koerte-kasside karva-, kõrvalest
• Samuti võite haiguse ise jalgadega tuppa tuua.

Haigus levib reeglina putukahammustuse tagajärjel (kärbsed-sääsed, puugid ja kirbud), kes kannavad endaga Myxoma viirust. Samuti on küülikult- küülikule levik võimalik. Haiguse peiteperiood on minimaalselt 5 ja maksimaalselt 14 päeva. Peiteaeg on aeg, mil loom puutus esmakordselt kokku haiguse kandjaga, kuni esmaste sümptomite ilmnemiseni.

Sümptomid ja nähud:

Viirus paljuneb enamjaolt pehmetes kudedes, nagu silmade ümbrus, nina, nägu, pehme nahk kõrvade sees, ka päraku ja suguelundite ümber. Esmane sümptom on see, kui looma nägu (silmad ja nina) lähevad paiste (tihti aetakse seda segamini mesilase - herilase nõelamisega). "Unine pilk" on klassikaline sümptom koos ülespaistetanud mokkade, veidi paistes kõrvade sisepindade ning suguelundite ümbrusega, mis on punased ja paistes.

	Mõni tund pärast nakatumist on märgata juba kerget punetust ümber looma silmade ning kõrvad hakkavad kergelt lonti vajuma.
	Silmad hakkavad kinni vajuma ja loomale tekib nn "unine pilk".
	Kõrvades on märgata kerget paistetust ja kõrvad on katsudes tulikuumad.
	Ümber suguelundite on märgata kerget punetust ning paistetust.

Fotod: West Australian Rabbit Council Online

Mõne päeva möödudes need paistetused võivad muutuda drastiliselt ning põhjustada looma pimedaks jäämist. Nägu võib moonduda mille tagajärjel on loomal praktiliselt võimatu süüa ja juua. Enimlevinud järg haigusele on surm, millele eelneb kopsude infektsioon, mis ilmneb reeglina umbes 8 päeval pärast esmaste sümptomite ilmnemist. Kui loom jõuab müksomatoosi lõppfaasi, siis pilt loomast on õõvastav. Mitmed sidekestapõletikud koos pea ja suguelundite paisete ning kühmudega üle terve keha.

Mis juhtub kui küülik on nakatunud müksomatoosi?

Müksomatoosil on 2 vormi. Akuutne vorm -  kiire surmaga  ja pikaajaline krooniline vorm.

Akuutsel vormil on mõni üksik nähtav sümptom. Enamjaolt näete ainult surnuid küülikuid puuris. Nakatuda võivad küülikud igas vanuses. Kui olla väga tähelepanelik, siis 1-2 päeva enne surma võib näha kerget punetust silmades. Selleks ajaks on looma kehatemperatuur tõusnud  40,5 - 41,1 kraadini (küüliku normaalne temperatuur on 37 - 39,4 kraadi). Tekib isutus.

Fotol kaks küülikut, kellel on silmad, suu ja pea kergelt üles paistetanud. Tekkinud n.n "suur pea"

Foto Scott Nimmo

Kroonilisel vormil paistetavad suurel määral ülesse silmalaud, huuled, nägu vahest ka kõrvad. Mõnikord kutsutakse seda ka suure pea haiguseks. Teiseks sümptomiks, mis müksomatoosi kinnitab on paistetus looma päraku ümbrus emastel ja isastel munandite ning eesnaha paistetus. Kui eelnimetatud tursed on koos silmalaugude paistetusega, siis võite päris kindlad olla, et tegemist on müksomatoosiga.

Haigus levib kõige enam hilissuvel ja varasügisel juulist - oktoobrini, kui on liikvel kõige rohkem sääski.

Fotol on küülik, kelle pea on üles paistetanud ja lisaks võite looma küljel näha munakujulisi turseid (nagu herilase nõelatud). Tihti aetakse just sellist paistetust segi mesilase või herilase nõelamisega ja hakatakse looma antibiootikumidega ravima.

Ravi

Paraku seda haigust ei ole võimalik ravida. Antibiootikumid on  ebaefektiivsed selle viiruse puhul, sest loomal kaob küll ära kliiniline haiguspilt. Paraku jääb ta seda terve oma elu müksomatoosi kandjaks ja levitajaks ning on ohuks kõikidele übruskaudsetele küülikutele ning jänestele.

Fotol küülik, kelle haigusnähud on jõudnud lõppstaadiumisse, kus on näha mädased kärnad looma näos, kõrvadel ja käppadel.

foto Blackwell Publishing

Ennetamine

Haigust on võimalik ennetada, kui loomad vaktsineerida.

Eestis on kasutusel müksomatoosi vaktsiin nimega Myxoren ja saadaval üle Eesti kõikides loomakliinikutes.

Kui teil farmis on juba müksomatoosipuhang ja te alles nüüd vaktsineerite oma loomad, siis need, kes on  viirusekandjad, haigestuvad ja surevad reeglina 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Terved loomad ei haigestu ning jäävad elama. Haigestunud küülikud tuleb paraku hävitada ja põletada ning tuhk matta. Nii saate haiguse leviku kontrolli alla. Kõik farmis olev inventar tuleb desinfitseerida tugeva deso-lahusega ja/või tulega. Kui farmis on müksomatoosi ka varem esinenud, siis loomi tuleb vaktsineerida 2 x aastas iga 6 kuu tagant ja nii 3 aastat järjest. Müksomatoosi viirus võib elada pinnases 3 aastat. Pärast seda võite vaktsineerida loomi vastavalt vaktsiini pakendil olevale juhendile nagu ikka.

Kui mõnel loomal tekib näo paistetus või kühmud, mõõtke koheselt looma kehatemperatuuri ja kui see ületab 40 kraadi, tuleb loom viia karantiini ja võtke ühendust oma (piirkondliku) loomaarstiga, kes diagnoosib haiguse ning annab teile edasiseks täpsed juhised. Kuna haigus on väga nakkav ja surmav, on vaja haiguskahtlusega loom karantiini panna ning teavitada loomaarsti. Kui jätta haige loom tähelepanuta, lootes, et ta on terve siis võib see hiljem hävitada terve teie karja.

Mida teha pärast, kui müksomatoos farmis on olnud?

Kui farmis haigus juba sees on, siis mida peale hakata?

Kui haigusilmneb, siis esimene asi, mis teha tuleb, on

• kõik haigustunnustega loomad isoleerida,
• teavitada loomaarsti (vet-keskust)
• ja haiguse kinnituse saamisel loomad hävitada.

Kui olete saatnud vähemalt ühe haigestunud looma laborisse uuringutele ning teised hukanud ning põletanud ja tuha maha matnud, tuleb ette võtta kogu farmi suurpuhastus.

Kui kasutate puitpuure, siis need puurid, kus olid sees haigestunud loomad, tuleb välja viia ning põletada, sest neid puure edaspidi enam kasutada ei tohi. Haigus pesitseb puidus aastaid edasi ning teie uued loomad võivad taas müksomatoosi haigestuda. Selleks tehke eemale üks eraldi lõkkehunnik, kuhu hakkate viima kogu põletamisele minevat materjali.  Kui puurid välja viidud, puhastage ülejäänud puurid kogu allapanust. Viige välja selleks ettenähtud lõkkehunnikusse, samuti kogu sõnnik puuride alt. Kui puurid puhtaks tehtud ning puuridealune sõnnik ka ära viidud ning rohkem midagi lõkkesse vaja viia ei ole, pange tuli otsa. Seda vist mainima ei pea, et lõket ei tohi järelvalveta jätta. Kui tegemist sisetingimustes oleva küüliklaga siis järgmisena tuleb ette võtta mehaaniline puuride ja farmi pesu.

Kogu inventar (joogitopsid, söögikausid, heinasöötmed, millega te oma loomi puhastate/harjate, küüsi lõikate jne tuleb pesta). Ühesõnaga kõik asjad, mis puutuvad küülikutega kokku.

Ärge unustage ka pesakaste! Ei soovita seda teha survepesuriga, sest survepesuriga lööte haigustekitajad õhku laiali ning mingi aja pärast "sajavad" need uuesti küüliklasse alla. Seepärast tulebki seda teha vanamoodsalt mehaaniliselt harja ja näiteks rohelise seebi veega. Hiljem tuleb kogu farm desinfitseerida kas Virkon S või muu tugevatoimelise desinfektandiga. Tehke kõige vängem lubatud lahus ning desinfitseerige sellega kogu küülikla ja inventar.

Kui te ei hukka haigustunnustega loomi vaid jääte ootama nende tervenemist, siis panete sellega riski kogu oma ülejäänud karja. Lisaks lähedal asuvad küülikud ning ka jänesed.

Osad loomad tulevad sellest haigusest eluga välja, kuid tuleb meeles pidada seda, et nad jäävad terveks oma eluks haiguskandjaks ning on suureks riskiks teistele farmis olevatele küülikutele! Seetõttu tulebki KÕIK haigustunnustega loomad hukata, nii kurb, kui see ka ei ole! Müksomatoosis loomadele kehtib paljudes riikides ravikeeld.

Allpool saate lugeda ka MÜ nakkushaiguste õppejõu Jaagup Alaotsa poolt kirjutatud artiklit loomaarstidele. Mida ette võtta haiguskahtluse ning haigestunud loomadega.

Kui see tehtud, võtke ette re-vaktsineerimine. Kõik loomad, kes ei ole haiguskandjad jäävad terveks ning ei haigestu müksomatoosi14 päeva jooksul pärast revaktsineerimist. Kõik loomad, kes on haiguskandjad ning neil on vaktsineerimise ajal haiguse peiteperiood, nemad haigestuvad või surevad 1 - 14 päeva hiljem pärast re-vaktsineerimist. Kui see juhtub, tuleb teil veelkord ette võtta küülikla ning inventari suurpuhastus ja desinfitseerimine ja põletamine. Kõik omas järjekorras. Kui te midagi vahele jätate, olete tagasi "surnud ringis", mis ei näigi kunagi lõppevat. Kui te viite läbi kõik ettevaatusabinõud, siis võite pääseda nende kaotustega, mis senini juba ilmnenud on ja rohkem haigestunud loomi juurde ei teki.

Haiguse ajal vaktsineerimisest:

Kui olete kõik loomad re-vaktsineerinud, siis ei tohi ära unustada  ka 4 nädala vanuseid poegi.

• Esmakordselt tuleb vaktsineerida kõik pojad, kes on saavutanud vanuse 4 nädalat. Varem ei tohi, sest loom pole selleks veel füüsiliselt valmis ning võite ta sellega kogemata tappa.
• Teine kord 6 nädalat hiljem,
• kolmas kord siis, kui nad on 3 kuused
• ja edaspidi iga 6 kuu tagant.

Seda tuleb teha regulaarselt 3 aastat järjest, sest 3 aastat on periood, millal müksomatoosi viirus püsib farmis elusana. Kui seda teha, siis oletegi pääsenud. Kui aga neist vaktsineerimisreeglitest kinni ei peeta, olete varsti tagasi seal, kust alustasite. Pärast 3 aastast kindlat vaktsineerimisplaani võite jätkata vaktsineerimistega vastavalt pudelil olevale soovitusele.

Kui 2009 aastal oli veel vaktsineerimine 1 x aastas, siis nüd on pudelil 2 x aastas, iga 6 kuu tagant. See on seetõttu nii, kuna Eestis on mitu aastat järjest olnud suured müksomatoosi puhangud, mis paraku iga aastaga laienevad. Kui puhangud vähenevad, siis ka vaktsineerimissagedus väheneb. Seni kuni oleme kõrgendatud ohuga piirkonnas, tuleb seda teha iga 6 kuu tagant ka kõigil teistel kasvatajatel, k.a. lemmikloomapidajatel.

Paar farmi on saatnud meile ka haigestunud loomadest pilte

Et näidata teile erinevaid kulgemisprotsesse. Paraku selle haigusealane kirjandus ja fotomaterjal on üsna kesine. Seega suured tänud neile ette ja kiiret haigusest vabanemist!

Silmad punetavad ja on hakanud tekkima nn. "unised silmad"	Laigud kõrvades, siin on nad kergelt lillakad ning üksikud.	Päraku ja suguelundite ümbrus kergelt punetav ning tursunud.
Siin on kõrvas suur lillakas täpp, küll on haiguskulg levinud kaugemale algstaadiumist ning näha on juba kergeid kühme ehk sõlmekesi.	Kühmud/sõlmed kõrvadel on väga hästi märgata	Sõlmed looma silmade ja koonu ümber hästi märgatavad
Nagu on ka fotol hästi näha, siis looma nägu on juba moondunud ja paistes. Sõlmedele nii ninal kui ka silmade ümber on hakanud tekkima koorikud, mis tähendavad seda, et sõlmedes on mäda ning varsti hakkavad sõlmed seda eritama.	Kaugele levinud müksomatoosis küüliku nägu. Näha on mädakolded, mis on levinud üle küüliku näo...	Mädakolded ümber nina ning lõua all. Selliiste kolletega küülik piinleb suurtes valudes.
Sama küüliku pea ülaltvaates.	Kõhualune, jalgadel  ja sabaalusel on kolded, suguelundid on paistes ning kolletes.	Käpp, milles on mädakolded, sellele astumine on piinarikas.
Kõrvas sees näete sõlmekesi, millest saavad alguse tõsised mädakolded.	Nakkuse algus, kus näha on prantsuse pässil silmadele tekkinud sõlmed, nina on kergelt üles paistetanud.	Loomal on suguelunditel näha punetusi ning paistetust.

 

Müksomatoosist kirjutati Eesti Loomaarstlikus Ringvaates 2010-2 lk 4-5. (1,75 MB)

 Kindlasti lugege ka seda, et aru saada, kui ohtilik on see haigus. Miks seda ravida ei tohi, miks haigestunud loomade liha ei tohi süüa jne.

Kust saada Myxoreni?

Kindlasti saate oma loomad vaktsineerida neis loomakliinikutes:

Tartus

R-Kliinik, aadressil Nooruse 14

Rakveres

Viivo Võlu loomakliinik, aadressil Küti 5

Viivo Võlu, Koljakul, Vihula vallas

Haapsalus

Haapsalu Vetapteek OÜ, aadressil Posti 5

Pärnus

Kenno loomakliinik, aadressil Tallinna mnt. 77

Kindlasti vaktsineerivad küülikuid ka teised loomakliinkud, aga enne, kui vaktsnieerima lähete, võtke erinevate kliinikutega teie piirkonnas ühendust, et uurida järgi hind ja kas hetkel on neid võimalik vaktsineerida. Kuna hooaeg on alanud, siis vaktsiinivarud loomakliinikutest kaovad kiiresti. Et vältida teil ilmaasjata kohaleminekut.

 

Kasutatud materjalid:

• Rabbit Production Eight Edition by J.I McNitt Ph.D, N.M Patton D.V.M. Ph.D, P.R. Cheeke Ph.D, S.D. Lukefahr Ph.D.
• Rabbit Welfare Association UK
• Blackwell Publishing
• The Ultimate Rabbit Medicine Resource E.van Praag Ph.D
• West Australian Rabbit Council Online
• Eesti Loomaarstlik Ringvaade
• France and the unknown blogi
• Suured tänud fotode eest farmidele, kes ise selle haigusega hetkel kimpus!
• Bunny Town